Erinevat tüüpi laadimistöödeks kasutatakse lähtuvalt töö eripärast erinevat liiki tõstukeid. Kui hakkate enda ettevõttele tõstukit valima, on oluline teada, mis tingimustes tõstuk tööle hakkab.

Tulevase töökoha põhiomadused:

•    Territooriumi / hoone tüüp (asfalteeritud, pinnas, angaar, betoon)
•    Ruumilahendus hoones (riiulite vahed, kaldteed)
•    Käideldava kauba liik (näiteks toiduained, kinnitusvahendid jne)
•    Kaupade mõõtmed, ühe ühiku kaal (5t lehtmetalli rullid, kahe meetri pikkused paberirullid)

Kui ruumitingimused on selgeks tehtud, saame hakata valima sobivat tõstukit.

Tõstuki põhiomadused:

•    Tõstejõud
•    Tõstekõrgus
•    Jõuallika tüüp (elekter, diisel, gaas)
•    Pikkus ja pöörderaadius (riiulivahede järgi)
•    Tõstemast
•    Rehvid
•    Hooldus

Järgnevalt käsitleme täpsemalt jõuallikate (mootorite) eripärasid. Iga variant on sobiv teatud tingimustesse ja kõigil on oma head küljed ja puudused.

Diiseltõstuk

tekitab märkimisväärselt heitgaase, seetõttu on ta sobilik töötama välitingimustes või avatud ladudes / angaarides. Eeliseks on autonoomsus (tangi ja sõida) ning suure tõstejõuga      (3 … 8 tonni ja rohkem) mudelite valik. Hoolduskulud on madalamad kui gaasitõstukil.

Elektritõstuk

on vaikne, ökonoomne ja keskkonnasõbralik, sobib väikestesse suletud ruumidesse. Mõnedes tööstusharudes (toiduainete ja ravimitööstus) on elektritõstukid asendamatud. Elektritõstukid on täpselt juhitavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Elektrimootorid on töökindlad ja võrreldes diisel- või gaasitõstukitega on hoolduskulud tunduvalt madalamad. Elektritõstuki toiteallikas on veoaku (suur mahtuvusega aku). Kasutatud tõstuki ostmisel on aku seisukord võtmetähtsusega, kuna uue aku hind võib moodustada 20…40% tõstuki hinnast. Veoaku ressurss on tavaliselt 6…12 aastat sõltuvalt tootjast ja töötingimustest. Heas seisukorras aku töötab ühe laadimisega 2-3 tööpäeva. Seejärel kulub vähemalt üks öö aku laadimiseks. Palju sõltub töötamise intensiivsusest. On ettevõtteid, kus igal tõstukil on mitu akut ja tööpäeva jooksul tehakse korduvaid vahetusi.  Kokkuvõtteks, kui jaotada aku maksumus tõstuki kasutusaastate peale, on tegemist kahtlemata kõige soodsama jõuallikaga.

Gaasitõstuk

on kõige universaalsem. Tegemist on bensiinimootoriga, mis on seadistatud töötama gaasi toitel. Heitgaase on vähe, seetõttu saab töötada nii avaramate siseruumides kui väljas. Ülalpidamiskulud (nii gaas kui hooldus) on gaasitõstukil kõrgemad.

Sisepõlemismootoritega tõstukitel kasutavad eesrindlikumad tootjad liikumisjõu tekitamiseks hübriidajamit. See tähendab, et diisel- või gaasimootoriga on ühendatud jõugeneraator, mis tekitab voolu kõigi tõstuki funktsioonide (liikumine, tõstmine jne) tarbeks. Liikumise ja tõstmise (hüdraulika) mootorid on juba elektrilised. Kogu süsteemi juhib pardaarvuti ja nii töötab tõstuk täpsemalt, on paremini juhitav ja hoiab kokku kütust. Juhtelektroonika jälgib pidevalt töö iseloomu ja hoiab kogutud info põhjal mootori pöörded võimalikult madalal. Hübriidajamiga tõstukid on efektiivsemad, kuna tõstmine ja liikumine on teineteisest sõltumatud. Tavalisel hüdroajamiga tõstukil on tõste ja liikumiskiirus seotud st üldiselt tuleb kahvlite tõstmiseks ja langetamiseks seisma jääda. Hübriidajamiga tõstuki elektrilised liikumismootorid on varustatud mugavate elektriliste piduritega, mis on hooldusvabad ja säästavad tavapidureid.

Tõstejõud ja tõstekõrgus

Tõstekõrgus tasub valida optimaalne, kuna mida suurem kõrgus, seda kõrgem tuleb tõstuki ostuhind. Maksimaalne tõstejõud on saadaval teatud kauguseni tõstetava aluse raskuskeskmest. Standardse aluse pikkus on 1200mm – sellise aluse raskuskese asub 600mm aluse servast. Kui teie alused on pikemad, muutub ka raskuskese ja vajalik on suurema tõstejõuga tõstuk. Tavaliselt on tõstukitootjad tehnilistes andmetes ära toonud erinevate raskuskeskmete jaoks vajalikud tõstejõud. Samamoodi sõltub tõstejõu vajadus sellest, kui kõrgele on vaja alus tõsta. Tõstejõud langeb kõrguse tõustes.

Tõstuki pikkus ja pöörderaadius

On oluline arvestada riiulivahedega ja ruumide mõõtmetega.

Tõstemast

Kaheosaline mast (simpleks)

Raskuse tõstmisel toimub masti pikenemine kahe külgmise tõstesilindrijõul. Kahvliraam koos kahvlitega tõmmatakse üles masti külge kinnitatud kettidega. Madalates ruumides tõstmisel peab arvestama 2. sektsiooni kohese tõusmisega (1).

Kaheosaline vabatõste mast (dupleks)

Keskmine silinder tõstab kahvlid vabatõste kõrgusele (3). Seejärel tõstetakse tõstab masti 2. Sektsioon kahvlite raami koos kahvlitega maksimaalsele kõrgusele (2).

Kolmeosaline vabatõste mast (tripleks)

Toimimine on sarnane dupleks-mastile, ainult sama suletud kõrguse juures on maksimaalne tõstekõrgus märkimisväärselt suurem.

Vabatõste kõrgus tähendab kõrgust, kuhu on võimalik alus tõsta nii, et tõstemast ei pikene. Odaval simpleks mastil kahvlid maast lahti kergitades tõuseb kohe ka masti 2. Sektsioon esimesest kõrgemale. See on oluline madalamate lagedega ruumides, näiteks kauba furgooni laadimisel. Soovitav on eelistada vabatõste masti.

Töö lihtsustamiseks ja eriülesannete täitmiseks on tõstukile võimalik paigaldada erinevat. Lisavarustust: kahvlite hüdrauliline külgnihutus, kahvlipikendused, haaratsid (õlitünnide ja teraviljakottide tõstmiseks).

Rehvid ja rattad

Kitsastes riiulivahedes kergemaks manööverdamiseks on olemas väiksema pöörderaadiusega 3-rattalised tõstukid. Ebatasasel pinnasel (näiteks põllumajanduses) on parem pneumaatiliste (õhk)rehvidega tõstuk. Tööstusettevõttes, kus põrandatel leidub metallitükke ja –laaste, traati, naelu ja klaasikilde on sobivaim valik täiskumm (elastik)rehvid. Elastikrehvid on jäigemad, kuid ei karda torkeid ja on üsna vastupidavad.

Hooldus

Kui hakkate oma ettevõttele sobivat tõstukit valima, on peale ostuhinna majanduslikus mõttes olulised veel masina töökindlus, korralise hoolduse kulud, varuosade hinnad ja tarneajad ning järelteeninduse kättesaadavus. Tänapäevase tõstuki hooldusvälp (intervall) on 500 … 1000 töötundi. Vanematel ja odavamatel masinatel on vastav näitaja 150 … 250 tundi. Pikemad hooldusintervallid ja kõrgem koostekvaliteet tähendavad vähem tööseisakuid ning tööseisakud on kulukad. Heal juhul tähendab see ebamugavust (kui on olemas teine tõstuk), halval juhul (suuri) kulutusi lühiajalisele asendusmasina rendile. Kokkuvõtteks, kulud tõstukile ei koosne ainult ostuhinnast, vaid peab arvestama edaspidise käigushoidmise tagamiseks tehtavate väljaminekutega.